Teadlaste öö avas maaülikooli laborid suurtele ja väikestele teadushuvilistele

Esimene õhtu viis looduse ja loomade maailma

Teadlaste öö esimene õhtu viis külastajad Metsamajja ja zoomeedikumi. Audiovisuaalses installatsioonis „Kui metsast saavad andmed“ muutusid metsas kogutud mõõtmisandmed pildiks ja heliks. Lähemalt sai uurida vee-elustikku ja mikrovetikaid, piiluda biogaasi laborisse ning vaadata elektronmikroskoobi abil esemeid, mida palja silmaga märgata pole võimalik. Ööülikooli loengus rääkis hüdrobioloogia kaasprofessor Arvo Tuvikene sellest, kuidas kalad suhtlevad.

Töötubades sai uurida taimi, taimehaigusi, putukaid, mulda ja limakuid. Külastajad pääsesid Eesti Maaülikooli taime- ja seenekogudesse ning mullamuuseumisse. Nii sai näha, kuidas teaduskogusid säilitatakse ja miks on aastakümnete jooksul kogutud näidised teadustöö jaoks olulised.

Ühtne tervis ühendas inimesed, loomad ja keskkonna

Zoomeedikumis sidus ühtse tervise seikluslabor omavahel inimeste, loomade ja keskkonna tervise. Seitsmes tegevuspunktis käsitleti muu hulgas mikroobide ja haigustekitajate levikut, antibiootikumiresistentsust, toiduohutust ning loomade tervise mõju inimestele.

Hobusekliinikus tutvustati röntgeni, ultraheli ja kliinilise läbivaatuse kasutamist loomade diagnoosimisel. Anatoomiamuuseumis jutustasid oma lugu luustikud, koljud ja ligi 170 aasta vanused museaalid.

Teisel õhtul kohtusid tehnika, keemia ja inseneriteadus

Teisel õhtul koondus programm Tehnikamajja, Toidumajja ja F. R. Kreutzwaldi 46a laboritesse. Tehnikamajas sai katsetada ergonoomilisi töövahendeid, jälgida värvikaid keemiakatseid ja piiluda tööstusliku kompuutertomograafi abil üllatusmuna sisse seda avamata.

Mudelautode jõukatsetel mõõdeti sõidukite kiirust ja mootori võimsust, veerakettide lennutamisel pandi proovile Newtoni kolmas seadus ning liitiumakude töötoas uuriti akude toimimist, ohutust ja taaskasutust.

Samuti näidati, kuidas mikrovetikatest, jäätmetest ja kõrvalsaadustest saab valmistada väärtuslikke tooteid, biokütuseid ning teisi keskkonnahoidlikke lahendusi. Nanotehnoloogia laboris tutvustati materjale, mis aitavad puhastada saastunud vett ja mulda ning vähendada lennukikütuste süsinikujalajälge.

Toiduteadus pani külastajad käed külge lööma

Toidumajas pääsesid huvilised ekskursioonidele toiduteadlaste laboritesse, kus arendatakse uusi toite ja otsitakse võimalusi olemasolevate toodete täiustamiseks.

Töötubades valmistati koorest võid, jälgiti jäätise valmimist ning uuriti, millal on toidus leiduvad mikroobid kasulikud ja millal võivad need muutuda tervisele ohtlikuks. Praktilised tegevused näitasid, kuidas on toiduteaduses omavahel seotud traditsioonilised valmistamisviisid, mikrobioloogia ja tänapäevane tehnoloogia.

Näitused ja rahvusvaheline veebiloeng täiendasid programmi

Põhiprogrammi täiendasid teaduse tipptaset ja ajalugu tutvustavad sündmused. Metsamajas avati Euroopa Teadusnõukogu grandisaajatele pühendatud näitus „Exciting Minds: Estonian Research Excellence Showcase – ERC Grants Across the Years“. Näitust tutvustas Kristin Kraav Eesti Teadusagentuurist ning oma ERC grandi taotlemise kogemusest rääkis Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.

Peamaja raamatukogus sai tutvuda Hilda Kamdroni teadusillustratsioonidega. Originaaljoonistuste kõrval olid väljas kõrgkooliõpikud, teatmeteosed ja teised Kamdroni illustratsioone sisaldavad väljaanded. Rahvusvahelises veebiloengus rääkis California Ülikooli Davise nakkushaiguste epidemioloogia professor Woutrina Smith koostööst zoonootiliste haiguste ennetamisel ja neile reageerimisel.

Teadus sai nähtavaks ja käegakatsutavaks

Teadlaste öö näitas, kui mitmekesine on Eesti Maaülikoolis tehtav teadus – metsadest ja mikroorganismidest loomade tervise, toidutehnoloogia ning tulevikumaterjalideni. Eelkõige andis sündmus võimaluse kohtuda teadlastega, esitada küsimusi ja kogeda vahetult, kuidas sünnivad teadmised ning lahendused, mis aitavad kujundada tervemat ja kestlikumat tulevikku. Kahe õhtu jooksul külastas teadlaste öö sündmusi 660 inimest. 

Sündmused olid osa teadlaste öö festivalist. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa Horisont Marie Skłodowska-Curie meetmed toetusest (leping nr 101305266).