Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles 16. mail toimunud kohtumisel Eesti Maaülikooli juhtkonnaga, et keskkonnaga seotud küsimustes on sageli palju huvipooli ja ootusi ning seetõttu vajab riik teadlaste abi usaldusväärsete keskkonnaandmete saamisel.
Rektor Ülle Jaakma ütles, et ülikooli kompetents on bioressursid, nende kasvatamine ja kasutamine kõige laiemas mõttes. „Jagame hea meelega nii Kliimaministeeriumi kui ka teiste riigiasutuste, ettevõtete ja huvirühmadega värskemaid teadustulemusi kogu maailmast. Sama tähtis on teadmussiire ja lahendused selleks, kuidas tagada meie riigi hakkamasaamine ja isevarustatus toidu ning energiaga olukorras, kui piirid on kinni,“ tõdes Jaakma.
„Ühiskonna kaasamisel keskkonnaotsustesse ja nende otsuste selgitamisel on hea koostöö osapoolte vahel väga oluline,“ ütles minister Andres Sutt. „Ministeeriumi koostöö ülikooliga on tegelikult väga lai. Üks hea näide on siin kaitsealuste loomaliikide ravi – näiteks pliimürgistuse saanud kotkaid on ravitud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis,“ sõnas minister.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Kalle Olli andis ministrile ülevaate Eesti Maaülikooli teadusuuringutest keskkonna-, metsanduse ja energeetika valdkonnas. Need ulatuvad keskkonnaseisundi hinnangutest, elurikkuse ja ökoloogilise taastamise uuringutest kuni tootmise kõrvalsaaduste ja jäätmete väärindamiseni ringbiomajanduses. Tänane teadustöö on lahutamatult seotud uusima tehnoloogiaga, näiteks rakendavad maaülikooli teadlased drooniseiret nii põllumajandus- kui ka metsandusuuringutes, aga ka avaliku ruumi planeerimisel nt kuumasaarte tuvastamiseks.
Üks valdkond, kus teaduspõhine arutelu on kriitiliselt tähtis, on metsandus. Ka kliimaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli kohtumisel sai see rohkem tähelepanu. Eesti Maaülikooli teadlaste fookuses on kogu metsaökosüsteem ja erinevate majandamisrežiimidega metsad. Metsastatistika ja metsandusliku modelleerimise kaasprofessor Allan Sims tutvustas lähemalt metsaandmete kogumise ja kasutamise temaatikat, rõhutades, et metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik loodi juba 1995. aastal. Professor Rein Drenkhan selgitas metsapatoloogia labori näitel, kuidas teadlased otsivad lahendusi meie ökosüsteemide kaitsmiseks ja kohandamiseks kliimamuutuste mõjudega.
Toimetaja:
turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Rektori vastutusala
Turundus- ja kommunikatsiooniosakond
+372 7313044
+372 731304453315313
53315313