Juhtimiskonverentsi esinejad rõhutasid, et kriisiolukorraks valmistumisel ei piisa vaid varude kogumisest

Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas oma avasõnades, et me ei saa rääkida tuleviku majandusest, julgeolekust ega konkurentsivõimest ilma toidu, vee, energia, metsa, maa ja inimesteta, kes kõike seda hoiavad, loovad ja arendavad. Rektor väljendas heameelt selle üle, et konverentsil kohtuvad vilistlased, ettevõtjad, poliitikakujundajad, teadlased ja tudengid, sest just sellistes kohtumistes sünnivad uued ideed ja vajalik usaldus sektorite vahel. 

Euroopa Liidu ülese vaate tõi konverentsile Eesti Maaülikooli vilistlane Maive Rute, kes on Euroopa Komisjoni DG GROW asepeadirektor investeeringute ja innovatsiooni alal. Ta tõdes, et Euroopa Liit peab tugevdama oma strateegilist autonoomiat, vaatama, milline uus majandusmudel Euroopale sobib ja kes on meie strateegilised partnerid. Olulise teemana nimetas ta siin energiajulgeolekut. Rute kutsus üles Eesti ettevõtjaid ja organisatsioone julgemalt oma ideid ja häid algatusi Euroopa institutsioonidele tutvustama, selles on toeks Eesti riigi alaline esindus Brüsselis. 

Eesti esinduse juht Euroopa Komisjonis Ave Schank-Lukas kirjeldas, et oluline eesmärk on Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamine. Euroopa riikide majandused on omavahel tihedalt seotud, eriti tugevalt on läbipõimunud põllumajandustoodete turg. Strateegiline rõhk on ringmajanduse ja biomajanduse arendamisel (Euroopa Liidu biomajanduse väärtus 2023. aastal oli 2,7 triljonit eurot ja sellega oli seotud 17 miljonit töökohta) ning kriitiliste toormete osas sõltuvuse vähendamisel Hiinast.

Aruteluringis "Tuleviku haridus, juhid ja oskused" räägiti tööandjate ootustest värbamisel. Kindlasti mõjutab tööturgu AI, mille kasutamise oskus on paljudes valdkondades elementaarne just andmete analüüsiks. Küll aga ei tohi seejuures minetada kriitilise mõtlemise oskust.

Piimatootja Agrone OÜ juhatuse esimees Raul Jeets ütles, et nende ettevõtte jaoks on oluline tööle tuleva inimese kohanemisvõime, mitte niivõrd konkreetsed oskused, mis ta on koolipingist kaasa saanud. Ka Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma rõhutas samuti üldoskuste olulisust, mille seas on üha tähtsamad roheoskused ja digioskused. Eesti Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam tõdes, et ülikooliseinte vahelt pole võimalik saata välja lõpetajaid, kes vastaksid täpselt kõikide tööandjate kõikidele ootustele ja seepärast on üha suurem roll ka täiendusõppel. Eesti Maaülikooli metsanduse tudeng Taavo Ehrpais Eesti Metsaüliõpilaste Seltsist tõi välja, et kui teha koolipingis ära vaid õppekavas ettenähtud miinimum, siis tervikpilti maailmast tajuma ei hakka. Väga oluline on end täiendada ja selleks pakub kool palju võimalusi: kasvõi enese arendamist läbi aktiivse kaasalöömise tudengiseltsides. Coop Panga juhatuse esimees, Eesti Maaülikooli vilistlane Arko Kurtmann ütles, et nemad otsivad inimesi, kes näitavad üles initsiatiivi. Ta näeb oma ettevõttes, et noored on nutikad ja suudavad teha mingid töölõigud AI-abil temast palju kiiremini ära. Kurtmann leidis, et oluline on anda tudengitele võimalusi katsetamiseks, et nad saaksid ülesannete käigus otsida lahendusi ettevõtete ees seisvatele päris probleemidele. 

Rääkides ressursijulgeolekust põllumajanduse ja toidu valdkonnas rõhutati vajadust tagada kriisiolukorras mitte ainult toidu kasvatamine, vaid ka töötlemine ning tarbijateni viimine. 

TÜ EPIKO juhatuse liige Ülo Kivine nimetas, et ressursijulgeoleku moodustab suur viisik, millesse kuulub energiajulgeoleku tagamine, bioturvalisus (riskide ennetus ja tagamine), erakorralised ilmastikutingimused, tarneahelate katkemine ning strateegiad, seadusandlus ning muud ühiskondlikud mõjurid. Kõige suurem oht on mõistagi sõjaoht. 

Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik ütles põllumajandusteemadele pühendatud aruteluringis, et me ei pea rääkima kitsamalt vaid sõjaohust, vaid sellest, et ka muud häiringud, nt pandeemiad võivad meid seada olukorda, kus meil pole toitu või muid eluks vajalikke asju. Oluline on tootmise hajutatus ja segatootmine. Toidusüsteemi toimepidevusse tuleb investeerida. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats selgitas, et nad on esindusorganisatsioonina pannud oma sõnumites üha enam rõhku just sektori potentsiaali kirjeldamisele, eesmärgiga, et meie dotatsioonid põllumajandustootjatele jõuaksid järele Euroopa Liidu keskmistele. Toidusüsteemi toimepidevus pole ainult regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastutada, see on ministeeriumiteülene küsimus. Atria Eesti tegevdirektor, juhatuse liige Meelis Laande ütles, et kõige alus on elektrivarustuse tagamine. Kui on päriselt kriisiolukord, siis suurtööstust akudega töös hoida ei saa. Ja kui on ikka kriisiolukord, siis ei ole oluline, mis värvi pakendis toit tööstusest poelettidele või tarbijateni jõuab, peaasi on säilitada tootmine. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa oli nõus, et kriisiolukorras on töötleva tööstuse toimepidevus kriitiliselt tähtis, sest kui näiteks toorpiim säilib vaid kolm päeva, siis jogurt kolm nädalat ning juust kolm kuud kuni aasta. Ta pani südamele, et meie toidujulgeolekut aitab tagada ka see, kui igaüks tarbijana eelistab Eesti kaupa. Aasta põllumees 2025 Taavi Tull tõdes teatava kahetsusega, et iga uus kriis on isesugune ja väiketootjad tihti siiski varasematest kriisidest ei õpi. Küll aga oli ta lootusrikas, et Eesti inimene ja ettevõtja on nutikas ja saab hakkama ka kriisis.   

Konverentsi metsa ja puidu teemadele pühendatud plokis ütles Raitwoodi juhatuse esimees, Eesti Maaülikooli nõukogu liige Ivar Dembovski, et väärtusi loovad inimesed üheskoos. Näiteks maksis Raitwood 2025. aastal Eesti riigile makse 4,2 miljoni euro ulatuses, oma töötajatele maksti brutotöötasuna 5,5 miljonit eurot, Eestist pärit puitu osteti 21 miljoni euro ulatuses ning teistelt Eesti ettevõtetelt osteti kaupu ja teenuseid 8,5 miljoni euro ulatuses. Need on suured arvud. Dembovski rõhutas, et keerulistes küsimustes ei saa keskenduda alati ühisosa leidmisele, sest nii jääb pragmaatiliste kompromisside tõttu palju väärtust loomata ja areng pidurdub. Küll aga võiks proovida jõuda ühistervikuni, mis sünnib ühisloomes ja lisab uut väärtust. Aga selleks peab olema osapooltel tahe, soovunelmatest tuleb lahti lasta ning keskenduda teaduslikele faktidele. 

Tõnu Ehrpais, puidutööstusettevõtte Nordwood juhataja sõnas, et on oluline, et kriisi ajal oleks meil veel alles mõnigi puidul töötav katlamaja, saetööstus ja masinad, millega puitu metsast välja vedada. Metsa ennast meil ju jätkub. Metsasektor praegu investeeringuid kindlasti teha ei julge, sest praeguses poliitilises olukorras puudub tuleviku suhtes igasugune kindlus. Valga Puu juhatuse liige Andres Olesk tõdes, et riigil pole pikka plaani, kuid sektorile on 10 aasta jooksul järjest rakendatud uusi kitsendusi. Tema hinnangul on midagi valesti baashariduses, sest inimesed ei mõista metsas toimuvaid protsesse. Ta möönas, et kindlasti mõjutavad metsandust ka kliimamuutused, kuid neid väljakutseid on koos Eesti Maaülikooli teadlastega põnev lahendada. Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse professor Ahto Kangur oli nõus, et erinevad ühiskonnagrupid soovivad saada metsalt erinevaid asju. Otsustamatuse hinda näevad aga uued põlvkonnad. Kui metsanduses tehakse midagi valesti või jäetakse tegemata, siis mets andeks ei anna. Näiteks kui täna jääb majandusmets hooldamata, siis sellest kestvuspuitu enam ei saa ja see kõlbab tulevikus ainult küttematerjaliks. Eesti Maaülikooli metsanduse eriala tudeng Madli Lehes ütles, et ka tudengid ootavad riigilt ennekõike stabiilsuse sõnumit. Talle jääb mõistmatuks, et kui meil on Eestis see taastuv ressurss olemas, siis miks peaksime selle endale mujalt importima. Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro tõdes, et importpuidu puhul tuleb arvestada madalama kvaliteedi, ebastabiilsete tarneahelate ja ligi viiendiku võrra kõrgema hinnaga. Ka tema tööpäev koosneb erinevate vastuolude lahendamisest, aga vastus pea kõikidele küsimustele peitub metsas. 

Konverentsi võttis kokku Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, mõtiskledes ressursside üle laiemalt. Ta tõdes, et ressursijulgeoleku küsimus on seotud julguse ja haritusega, mis omakorda on aluseks väärikusele.

Vaata juhtimiskonverentsi piltide galeriid Flickrislink opens in new page, fotode autor on Jassu Hertsmann.