Eesti Maaülikool alustab süsiniku jalajälje vähendamiseks tegevuskava loomisega

Kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje arvutamine on oluline, sest aitab ülikoolil ja ettevõtetel aru saada nende tegevusest tulenevast kasvuhoonegaaside kogusest. Samuti võimaldab see tuvastada võimalusi süsinikuheitmete vähendamiseks ja jätkusuutlikkuse parandamiseks.

Eesti Maaülikool otsustas 2023. aastal alustada KHG jalajälje arvutustega ja baasaastaks võeti 2022. aasta. Hiljuti valmis 2024. aasta kokkuvõte. Sügisel alustame jalajälje vähendamiseks tegevuskava loomisega.

Võrreldes 2023. aastaga on maaülikooli jalajälg pisut suurenenud. Kui 2022. ja 2023. aastal tuli mõjuala 1 (otsene heide, mis pärineb organisatsiooni poolt omatud või kontrollitud allikatest ja tegevustest) suurim heide sõidukite kütusest, siis 2024. aastal tulenes see suuresti hoopis seadmete tekitatud hajusheitmete F-gaasidest. 

Jätkuvalt on mõjuala 2 (kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse ostetud energiast) suurimaks heiteks elektrienergia, mis moodustas 92% kogu heitest. Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia juht Sille Rebane sõnas, et eesmärk on tulemusi parandada. "Positiivne muutus leiab aset siis, kui praegune elektrihange lõpeb ja selle asemel sõlmitakse leping uue pakkujaga, kes võimaldab taastuvenergia elektripaketi kasutuselevõttu. Täiendavalt avaldab positiivset mõju ka plaan paigaldada linnakusse päikesepaneelid," rääkis Rebane. 

Mõjuala 3 (muu kaudne heide, mis on põhjustatud organisatsiooni tegevustest, toodetest ja teenustest) peamine heide tulenes töölähetustest ning personali tööle ja koju liikumisest. 

Maaülikooli rohelise ülikooli algatuse soov on näha ülikooli jalajälje hindamise tulemusi tervikuna, et nende põhjal saada ülevaade sellest, milline on ülikooli praegune seis ressursside jätkusuutlikul kasutamisel. Jalajälje hindamine on keeruline ja aeganõudev, kuid vajalik rohe-eesmärkide saavutamiseks. Täpsete tulemustega saab tutvuda rohelise ülikooli lehel.