Erasmusega Euroopasse õppima

Partnerülikoolide nimekirja leiad siit tabelistlink opens in new page. 

Ülikooli valimisel jälgi eriala (subject area) tulpa, et see klapiks sinu erialaga. 

Mine ülikooli kodulehele ja vaata, mis õppeaineid nad Erasmuse tudengitele pakuvad ja kas need on keeles, mida sa oskad. 

Kui konkreetse ülikooli kohta küsimusi tekib, võta kindlasti ühendust: [email protected]

• Üliõpilane peab olema immatrikuleeritud Eesti Maaülikooli, st õpingud väliskõrgkoolis peavad lõppema enne vastava õppekava lõpetamist.
• Pikemas õpirändes saab osaleda alates bakalaureuseõppe 2. aastast 
• Erasmus+ intensiivprogrammides (BIP)  saab osaleda juba 1. aastal. Loe lühiajalise õpirände kohta siit link opens in new page

• Erasmus+ programmi raames saab välismaal õppida igas õppeastmes kokku 12 kuud, integreeritud õppes 12 + 12 kuud.
  Näiteks: kui oled bakalaureuseastmes osalenud Erasmuse programmis 12 kuud, siis ei ole sul võimalik teist korda bakalaureuseõpingute ajal Erasmuse programmis osaleda(ka lühiajalisel õpirändel). Kui sinu varasem õpiränne samal õppeastmel oli lühem kui 12 kuud, siis saad soovi korral seda võimalust kasutada ka teist korda arvestusega, et mõlemad õpiränded kokku ei kesta kauem kui 12 kuud.

   

• Õpingud väliskõrgkoolis peavad kestma vähemalt kolm kuud ja mitte rohkem kui 12 kuud. Vahetuse pikendamine üle ühe õppeaasta piiride (näiteks jaanuarist detsembrini) ei ole lubatud. Küll aga on lubatud käia õpirändel mitmel järjestikusel perioodil, sh kahel järjestikusel õppeaastal, näiteks kevadsemestril ja sellele järgneval sügissemestril. Sellisel juhul tuleb mõlemaks lähetuseks eraldi kandideerida.

• Välisülikoolis pead koguma vähemalt 15 ainepunkti semestris õppeainete eest, mis sobivad sinu õppekavasse. Kuna tihti juhtub, et valitud õppeaine jääb ära, seda loetakse vales keeles või ei sobi see sinu tunniplaani, soovitame valida rohkem aineid, et varu oleks olemas.
• Kui vastuvõttev kõrgkool on kehtestanud sissetulevatele vahetusüliõpilastele suurema õppetöö minimaalse mahu, siis tuleb järgida seda nõuet.
• Erasmus+ üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas eksamite ja muude arvestuslike tööde tulemusi, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt.

Kui sa osaled Erasmus+ programmis, on sul õigus taotleda elamistoetust, mis aitab katta vahetusega seotud lisakulutusi. Elamis- ja reisitoetust eraldi taotlema ei pea, neid arvestatakse koos ühe stipendiumina ja on ette nähtud kõigile, kes suunduvad Erasmusega välisüliõpingutele. Esimese maksena kantakse üle 80% kogustipendiumist.

Vähemate võimalustega üliõpilaste lisastipendium

Kui sa oled

• vajaduspõhise õppetoetuse või vajaduspõhise eritoetuse saaja;
• elanud asenduskodus või eestkostja peres;
• vähenenud töövõimega

või sul on

• alaealised lapsed;
• tervisest tulenev erivajadus või krooniline haigus

Abikõlbulikud on vaid need erivajadused või kroonilised haigused, mille tõttu reis kallineb. Näiteks kui pead oma vajaduste tõttu ostma kallimad lennukipiletid või ostma pikaks perioodiks ette reseptiravimeid. 

Siis on sul võimalik saada Euroopa Komisjoni rahastatavat Erasmus+ lisatoetust 250 eurot kuus.

Taotlemiseks tuleb enne stipendiumilepingu sõlmimist täita ja digiallkirjastada vähemate võimalustega üliõpilase kinnituskiri. See tuleb esitada Erasmuse koordinaatorile e-posti aadressil [email protected] 

Erasmuse stipendium ei pruugi katta kõiki välismaal tekkivaid kulutusi ja seda tuleb käsitleda pigem toetusena, mis aitab katta välismaal õppimise kulutusi.

Välismaal viibimise ajal on sul õigus saada riiklikke stipendiume, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel.

Sa võid välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ja eraõiguslikest fondidest. Pane aga tähele, et Kristjan Jaagu stipendiumi kasutamine koos Erasmuse stipendiumiga või Erasmuse üliõpilase staatusega pole lubatud.

Erasmuse üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita (ehk minna Erasmusele omal kulul).

Vahetusüliõpilase keeleoskus peab olema piisav väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt ja tulemuslikult osalemiseks. Ülikooli valides veendu esimese asjana, mis keeles sinu valitud õppeained toimuvad. Paljudes Euroopa kõrgkoolides loetakse loenguid inglise keeles ning sellisel juhul ei ole kohaliku keele valdamine õppetöös osalemise eelduseks.

Algtasemel kohalikku keeleoskust nõutakse sageli näiteks Hispaanias, Saksamaal, Portugalis, Prantsusmaal ja Itaalias.

Enamasti pakuvad partnerkõrgkoolid võimalust õppida kohalikku keelt õpingutega paralleelselt toimuvatel keelekursustel.

Kandideerimiseks on vajalik esitada tõend, mis kinnitab õppekeele oskust vähemalt B2-tasemel. 

Kui õppekeel/töökeel on inglise keel ja oled EMÜs inglise keelt õppinud, saab keeletõendi küsida meie keelekeskusest: [email protected]   

TAOTLUSE ESITAMINE EESTI MAAÜLIKOOLIS

Enne taotluse esitamist tuleb täita välismaal õppija ankeet, milles ülikool kinnitab, et sinu valitud õppeaineid arvestatakse õppekava täitmisel. Ankeedi täitmiseks vajalikku nõu õppeainete kohta saad oma instituudi  õppekorraldusspetsialistilt. 

Täidetud ja õppedirektori allkirjastatud ankeet saada e-posti aadressil [email protected].

SoleMOVElink opens in new page keskkonnas taotluse esitamiseks saada kiri e-posti aadressil [email protected] ning anname sulle keskkonnale ligipääsu.

SoleMOVE taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid:

• passi või ID-kaardi koopia (mõlemad pooled)
• passipilt (on võimalik eesti.ee alla laadida, sobib ka „viisakas selfie“
• motivatsioonikiri (inglise keeles)
• keeleoskuse tõend – kui oled Eesti Maaülikoolis õppinud inglise või saksa keelt, küsi keeleoskuse tõend meie keelekeskuse juhatajalt Ülle Sihverilt ([email protected])
• ingliskeelne õppetulemuste väljavõte (küsi seda oma õppekorraldusspetsialistilt)

Taotluse menetlemisel arvestame:

• üliõpilase keskmist hinnet
• keeleoskust välisülikooli õppekeeles
• motivatsiooni

NOMINEERIMINE

Pärast tähtaega vaatame taotlused üle ja kui kõik on korras, teavitame partnerülikooli, et sa soovid sinna õppima minna.

TAOTLUSE ESITAMINE VÄLISÜLIKOOLI

Pärast nomineerimist saadab partnerülikool sulle e-kirja infoga, kuidas neile taotlus esitada. Samast kirjast leiad ka loetelu dokumentidest, mida sinult nõutakse. Seejärel tuleb sul esitada taotlus partnerülikooli seatud tähtajaks.

Soovitame juba õpirände planeerimise ajal tutvuda, mis dokumente välisülikool nõuab ja need valmis koguda.

Lõpliku otsuse vastuvõtmise kohta teeb partnerülikool.

Õppelepinguga (Learning Agreement) kinnitavad kolm osalist – üliõpilane, tema kodukõrgkool ja vastuvõttev kõrgkool – vahetusperioodiks üliõpilase õppeplaani. Õppelepingusse tuleb märkida ka need ained, mida soovid oma õppekavas asendada välismaal tehtavate ainetega. Õppelepingu saad täita oma välismaal õppija ankeedi põhjal. 

Õppeleping sõlmitakse üldjuhul pärast välisülikooli taotluse esitamist. Seda tehakse Solemove'i keskkonnas, mis saadab selle automaatselt meie ülikooli vastutavale isikule kinnitamiseks ja seejärel partnerülikooli. Küsi juhiseid Erasmuse koordinaatorilt Nora Roosimöldrilt ([email protected]).

NB! Sündmuste järjekord võib olla ka teistsugune: üliõpilasele saadetakse vastuvõtu kinnitus ja pärast seda hakatakse vormistama õppelepingut.

Kohe, kui oled saanud välisülikoolist kinnituse vastuvõtmise kohta (Letter of Acceptance), edasta see ülikooli Erasmuse koordinaatorile ([email protected]).

• Stipendiumileping välismaale õppima asuva üliõpilasega sõlmitakse õppelepingu (Learning Agreement), vastuvõtva asutuse kinnituskirja ja külalisüliõpilase ankeedi esitamise järel. Stipendiumi arvestamise aluseks on välisülikooli vastuvõtukinnitus ja selles nimetatud kuupäevad. Kui tuled välisülikoolist tagasi varem kui +- 5 päeva lepingus olevast kuupäevast, väheneb ka stipendium.
•  
• Stipendiumileping sõlmitakse tavaliselt enne välismaale siirdumist, kuid mitte enne õppelepingu kooskõlastamist. See tähendab, et kui õppelepingu sõlmimine viibib, viibib ka stipendiumi kättesaamine.
•  

Stipendium makstakse välja kahes või kolmes osas: üheks semestriks välismaale mineku korral makstakse 80% kogusummast välja enne õpinguid ja ülejäänu pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist. Terve õppeaasta kestva lähetuse puhul makstakse sügis- ja kevadsemestri toetus välja eraldi enne vastava semestri algust 80% ulatuses ning ülejäänud summa pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist.

Sageli on vaja semestri alguses oma õppelepingut muuta, kui selgub, et mõni varem välja kuulutatud kursus ei toimu või ei sobitu hästi tunniplaani. Muudatused tuleb vormistada mitte hiljem kui üks kuu alates õpingute algusest. Õppelepingu muudatused tehakse samuti Solemove'i keskkonnas. Koos õppelepingu muudatustega tuleb vormistada ka uus välismaale õppima asuva üliõpilase ankeet.

Pane tähele, et õppeleping ei ole lihtsalt ainete loetelu, vaid see on siduv dokument, mille täitmise kohustuse oled enesele võtnud. Lepingut ei ole võimalik muuta tagantjärele. Välisõpingute lõpuks peab väljastataval õppetulemuste väljavõttel ja õppelepingus olevate ainete loetelu olema identne.

• Esita välisülikooli Erasmuse koordinaatori väljastatud õppeperioodi kinnituskiri (confirmation letter) Eesti Maaülikooli Erasmuse koordinaatorile.
  NB! Küsi välisülikooli koordinaatorilt varakult, millisest põhimõttest lähtuvalt välisülikool kinnituskirjale kuupäevad märgib, sest siin on erinevaid praktikaid. Õppeperioodi lõpuks võidakse lugeda semestri viimast päeva, viimase loengu või eksami kuupäeva või riigist lahkumise kuupäeva. Õppeperioodi kinnituskirja kuupäevad võiksid olla samad, mis olid neilt saadud vastuvõttu kinnitaval kirjal, sest kui õpingute aeg on kinnituskirjal lühem, väheneb stipendiumi kogusumma.

   

• Esita välisülikooli õppetulemuste kinnituse (transcript of records) koopia Erasmuse koordinaatorile ja oma instituudi/osakonna koordinaatorile. Õppetulemused, mille kohta sõlmiti õppeleping, kantakse ÕISi. Olemas peab olema ka allkirjastatud välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet.

   

• Kui läbisid välismaal aineid, milles ei olnud varem kokku lepitud, pead täitma VÕTA taotluse koos õppetulemuste ja aine annotatsioonide koopiatega ja esitama selle oma instituudi VÕTA nõustajale.

• Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb esitada elektroonne tagasiside-aruanne EU-Survey keskkonna kaudu. Programmis osalenud tudeng saab e-posti teel aruande vormi lingi (Erasmus+ participant report). Aruande esitamine on stipendiumi viimase osamakse saamise eeldus.

NB! Ära täida aruannet enne, kui õppetulemused on ÕISi kantud.

Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra, kui väliskõrgkoolis viibiti vähemalt kolm kuud semestrist ning seal läbitud õppeaineid arvestati üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 ainepunkti mahus. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise lõppu ja õpitulemuste ülekandmist.

NB! Üliõpilasel, kes õppis välisülikoolis terve õppeaasta, aga õppekava täitmisel läks arvesse ainult 15 ainepunkti, pikendatakse õppeaega ainult ühe semestri võrra.

Pikendatud nominaalaeg annab võimaluse korvata välismaal õppimise ajal tekkinud puudujääke. Tegelikult on võimalik tegemata jäänud õppeained ka jooksvalt järele teha ja ikkagi nominaalajaga lõpetada.

Kui oled nõus oma kogemust ka teistega jagama, vasta sellele lühikesele tagasisidevormilelink opens in new page. 

Erasmus Student Network on Euroopa suurim üliõpilasorganisatsioon, mille eesmärk on muuta välisüliõpilaste elu sihtriigis võimalikult toredaks ja sisukaks. Kui soovid kohtuda nendega, kes on Erasmuse üliõpilasena Tartus, ja neile Eestit tutvustada, liitu ESN Tartuga.

Eesti Maaülikoolis tegutsevad välistudengite buddy’d, kes aitavad just meie ülikooli tulnud uutel välistudengitel kohaneda ja eluga hakkama saada. Buddy’d aitavad ülikooli puudutavate praktiliste küsimustega, aga korraldavad ka toredaid koosviibimisi ja väljasõite.

Kui see pakub sulle huvi, kirjuta välissuhete spetsialistile Ksenia Safonovale ([email protected]).