Ettevõtluskoostöö päev tõi ettevõtjad maaülikooli

Palju koostööprojekte ettevõtetega on ka põllumajanduse valdkonnas. Eesti Maaülikooli fütopatoloogia lektor Kaire Loit ja Tõnis Ajaots ettevõttest Rannu Seeme tutvustasid katseid, mis on käimas täppistaimekaitse arendamiseks. Tõnis Ajaots ütles, et koostööprojektid ülikooliga sünnivad siis, kui mõlemal poolel on soov, huvi ja valmisolek midagi koos uurida. Selles ühises uuringus on eesmärk tuvastada taimehaigused põllul enne sümptomite ilmnemist, määrates spetsiaalsete mõõteseadmete abil õhus lenduvate seeneeoste hulga. See võimaldab teha ka fungitsiiditõrjet vajaduspõhiselt – kui taimehaiguse riski parasjagu pole, siis ei ole vaja ka tõrjuda. Need uuringud said alguse koostöös Roosi Soosaarega mittetulundusühingust Põllukultuuride klaster ning on nüüdseks jõudnud lisaks Tartumaa põldudele ka Pärnumaale. Tulemused näitavad, et seeneeoste levik sõltub väga suurel määral piirkonnast, erinedes nii mahus kui ajas. Näiteks nisu helelaiksus sel aastal Pärnumaa põllul üldse ei ilmnenudki. Kaire Loit kirjeldas, et tulevikuunistus on luua taimekasvatajate abimees, mis annaks regioonipõhist infot, kas ja millal on mõistlik üht või teist haigust tõrjuda. Nii kulub kokkuvõttes vähem raha taimekaitsevahenditele, lisaks säästab sellega keskkonda, kui tõrje targalt ajastada.

Lauri Laanemäe ja Alar Saluste Ragn-Sellsistlink opens in new page tutvustasid koostööprojekti Eesti Maaülikooli teadlastega, mille käigus katsetatakse Ida-Virumaal asuvate tuhamägede ümbertöötlemist, et eraldada sinna ladustatud massist väärtuslikke aineid, näiteks kaltsiumkarbonaati, ja need uuesti ringlusesse võtta. Kuna Eestis hakkab kätte jõudma lubiväetise kriis, siis on koos Eesti Maaülikooli mullateadlaste Alar Astoveri ja Tõnu Tõnutarega katsetatud taimekasvatuses kaltsiumkarbonaadi kõrvaltoote kasutamist. Soovitatav külvikogus on 2-3 tonni kaltsiumkarbonaadi kõrvaltoodet hektari kohta. Tulemused näitavad, et ligikaudu 2 tonni kaltsiumkarbonaadi kõrvaltoote lisamine hektari kohta võib anda kuni +27% saagikuse kasvu. Lauri Laanemäe sõnul ulatuvad koostöö alged maaülikooliga juba 2014. aastasse ja siin kirjeldatud näide on tema sõnul kindlasti selline, mis ei töötaks ilma teadusasutuse toeta mitte kuidagi. Ühelt poolt aitab see leevendada toorainekriisi ja teisalt säästa ka keskkonnaressursse.

Ettevõtluskoostöö päeva osaks oli ka arutelu, kus teemapõhistes laudkondades arutati selle üle, kuidas teaduspõhine lähenemine aitaks ettevõtete konkurentsivõimet tõsta, millised koostöövormid võiksid olla kõige tulemuslikumad ning kuidas eduka koostööni jõuda. Räägiti nii ettevõtete kui ka ülikoolide kogemustest teadmussiirde toetusmeetmetega. Ilmnes ka mitmeid takistusi. Sageli ei ole kummalgi poolel inimest, kes leiaks kohe koostöömõtte või -vajaduse ilmnemisel aega kiirelt reageerida ja sajaprotsendiliselt sellele oma tööaega pühendada. „Kokkuvõttes leidsid pea kõik arutelus osalejad, et koostöö õnnestumiseks peab olema ühine tahe, kirg ja pikaajaline vaade. Saime palju häid mõtteid, kuidas ettevõtluskoostöö valdkonda meie värske teadmussiirde meeskonnaga ülikoolis arendada,“ sõnas Katrin Kepp.

Päeva lõpetasid ringkäigud ülikooli laborites. Kuna kokku oli tulnud väga erinevate valdkondade ettevõtete esindajad, oli kõigil võimalus valida teema oma huvide järgi. Kaire Loit oli teejuht fütopatoloogia laborites, biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas tutvustas agrorobootika, tehnika, mootorite ja materjalide laboreid ning säästva taimekasvatuse professor Evelin Loit-Harro viis huvilised taimekasvatuse ja saagi kvaliteedi laboritesse. 

Laborikülastused andsid võimaluse tutvuda ülikooli teadusrühmade uurimisvaldkondadega lähemalt ning näha oma silmaga lähemalt nii mitmegi teadus- või arendustöö tulemusi. Rauno Viljas ettevõttest Tartu Mill ütles saagi kvaliteedi labori külastuse järel, et kõik need uuringute näited, mida Evelin Loit-Harro tutvustas, on nende ettevõtte jaoks huvipakkuvad ja tal on mitu koostööideed, mida ta soovib Eesti Maaülikooliga arutada.

Katrin Kepp ütles päeva kokkuvõtteks, et sellised koostööpäevad ei ole lihtsalt kohtumispaigad. "Need on justkui ideekiirendid, kus teadus ja ettevõtlus saavad kokku, et rääkida lahendustest, mida meil päriselt vaja on. Selliseid kokkusaamisi on vaja rohkem, sest just siin sünnivad järgmised sisulised sammud Eesti innovatsioonis.“