Teadlased otsivad võimalusi metsa- ja toidu kasvatamise kliimakindlamaks muutmiseks

Kliimamuutused seavad aina uusi väljakutseid põllumeestele ja metsaomanikele – muutuvates tingimustes tuleb leida majandamisviise, mis tagaksid põllukultuuride saagikuse ja metsade elujõulisuse ka tulevikus. Just siin saavad toeks olla teadlased, kes ühendavad teadusuuringute tulemused praktilise kogemusega ning pakuvad valdkondadeülest tuge kestlike lahenduste leidmisel.

8.–9. aprillil toimunud kohtumisel arutati projekti hetkeseisu ja edasisi plaane, kuulati huvirühmade seisukohti, arutleti olulisemaid teemasid töötubades ning tutvuti ka praktiliste küsimustega looduses, mis ongi projekti ülesandeks - analüüsida ja ühtlasi erinevaid majandamise võtteid demonstreerida.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Argo Peepson tõi esile rahvusvahelise koostöö olulisuse kliimamuutustele vastupidavamate lahenduse leidmisel. “Precilience on hea näide sellest, kuidas ühise laua taga saavad kokku Põhja- ja Baltimaade teadlased, praktikud ja kogukonnad," ütles ta. Samuti tõi ta esile, et kliimamuutuste leevendamise kõrval tuleb aktiivsemalt tegeleda kliimamuutustega kohanemisega, kuid selleks vajalikku teadmust ja rakendusi paraku napib, mistõttu on eriti oluline, et teadusuuringute tulemused jõuaksid poliitikakujundajateni ja toetaksid tõenduspõhiste otsuste tegemist.

Eesti Maaülikooli poolne projektijuht, metsapatoloogia professor Rein Drenkhan tõdes, et metsandus on pöördeliste aegade keskel, valdkonda mõjutavad üheaegselt mitmed tegurid. “Ühelt poolt on muutunud ühiskondlik hoiak ja teadmatus metsade majandamise suhtes, teisalt peame tegelema kliimamuutusest tulenevate järelmitega, nt kuusikute halveneva tervisega. Samas suureneb nõudlus puidu kui keskkonnasõbraliku ressursi järele, mis on üheks peamiseks toormeks fossiilsetest materjalidest vabaneva majanduse arendamisel,” selgitas Drenkhan projekti olulisust. Seega, ei ole asjakohane aina uute piirangute sättimine maakasutusele ja maaelule tervikuna, sh metsakasvatusele ja toidu tootmisele, vaid vaja on lahendusi majandajatele ja otsustajatele.

Euroopa Liidu Horisondi programmist rahastuse saanud projektis osaleb 16 partnerit Soomest, Rootsist, Norrast, Eestist ja Taanist. Lisaks Maaülikoolile panustavad Eestist projekti tegevustesse Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja MTÜ Põllukultuuride klaster. Projekt “Precision climate resilience for agriculture and forestry sectors in the European boreal regions” kestab 1. maist 2024 kuni 31. oktoobrini 2028.